Alustada võiksid sellega, et võtad prillid eest, sellega on tehtud üks olulisemaid samme silmanägemise normaliseerumiseks, ära karda kui sa ei näe või pilt on udune. See on täiesti normaalne, kuna silm ei ole harjunud loomuliku keskkonnaga, lihased on pinges ja silme eest udune. Kõikide harjutuste alustalaks lõdvestusharjutus PALMING 3-5minutit, palminguga tuleks alustada kui ka lõpetada harjutusi. Palming maandab silmade pingeid ja meeli, võid juba peale esimest korda palmingut tehes tunda, et näed paremini, kuna silmades on rohkem energiat. See on iga inimese puhul individuaalne sõltub kui pinges lihased on. Kui on vaid kerge lihaspinge võib saavutada tulemusi uskumatult kiiresti, kui aga oled kaua aegne prillikandja siis võtab rohkem aega.
Tee endale harjutamine mõnusaks, vali endale nende harjutuste seast kõige sobivamad ja meeldivamad harjutused.
LÕDVESTUS HARJUTUSED
Palming (palm - peopesa inglise keeles), mille leiutas dr Bates ja mis
on levinud ka teistesse keeltesse ning omandanud
konkreetse tähenduse. Harjutus lõdvestab silmi ja meelt ning on oma
lihtsuses uskumatult mõjus.
- Soojenda oma käed, hõõrudes pihkusid üksteise vastu.
- Sule
silmad ja kata need pihkudega nii, et valgus sisse ei pääseks. Selleks
hoia sõrmed laubal üksteise peal risti. Hoia pihud veidi kumerad, nii et
sa ei suruks silmalaugudele. Õiges asendis peab saama silmi pihkude all
vabalt avada.
- Toeta küünarnukid lauale või põlvedele ja lõdvestu ning lase oma silmadel puhata
- Lõõgastus on seda täielikum, mida sügavam on silmade ees olev must
värv.
Tee seda harjutust vahepausiks lugemisele või arvutiga töötamisele. See harjutus on nii tõhus, et isegi kui sa muid silma harjutusi ei tee, siis ainuüksi palming kord või paar korda
päevas pool tundi korraga, on silmanägemist taastava toimega. Silmadele on kõige olulisem lõõgastus ja lõdvestus.
Kiire pilgutamine
Pilguta
silmi nii kiiresti kui võimalik, pilguta hästi kergelt ja kiiresti-kiiresti, tunne on selline nagu oleks su
silmalaug liblikatiib, mis lehvitab.
Lihtne harjutus, kuid mis on väga efektiivne. Pilgutamine annab silmalihastele
korraks puhkust ning niisutab ja toidab silma pisaravedelikuga.
Jõuline pilgutamine
Suru
silmad tugevalt kinni, suru kohe nii, et nägu krimpsus. Hoia 2-3
sekundit. Ava silmad järsult ja aja nii pärani lahti kui saad. Kui silmad märjaks lähevad ja pisarad jooksma hakkavad, on
harjutus oma ülesande täitnud.
Poolavatud silmadega vaatamine
Sule silmad poolenisti ja vaata läbi poolavatud silmade. Sa märkad, et silmalaud kipuvad võbelema. Keskendu selle võbelemise peatamisele. Seda on lihtsam teha, kui vaatad kaugusesse.
Seejärel
sule silmad aeglaselt. Kujutle, et su silmalaud on nagu pehme soe
vatitekk ja tunneta, kui hea ja mugav on silmadel nende suletud laugude
taga.
Sissehingates kujutle, kuidas puhas värske hapnikurikas
õhk täidab kõik sinu silmade veresooned, tuues uut energiat ja
värskust. Väljahingates kujutle, kuidas väsimus ja pinged silmadest
välja viiakse.
HARJUTUSED SILMALIHASTE TREENIMISEKS
Silmade võimlemine: hoia pea liikumatult ja suuna pilk otsevaatest ülesse ja alla, pilguta peale igat harjutust silmi kiiresti 3-4x.
Esialgu tee 3 kordust, kui oled juba rohkem harjutanud, võid teha kuni 10 kordust.
Seejärel lõdvesta silmad. Tee sama harjutust vaadates pilguga paremale ja siis vasakule. Järgmiseks tee diogonaalid. Vaata ülesse paremale ja alla vasakule ja vastupidi, vaata ülesse vasakule ja alla paremale. Tee neid harjutusi 3-6x
Kella keeramine: vaata kella
alustades 12, 3, 6, 9, 12. Tee 2 ringi kõigepealt päripäeva ja siis
vastupäeva. Peale iga harjutuse sooritamist pilguta silmi 3-4x.
Kolmnurk: Vaata ülesse siis paremale alla, vasakule alla ja siis uuesti ülesse tagasi ja samuti tee kolmnurk vastassuunas. Alustad jälle suunates pilgu ülesse, vasakulle alla, paremale alla ja ülesse tagsi. 3-6x on sobiv sooritada seda harjutust. Kindlasti ära nõua endalt liigapalju, silmad peavad harjuma loomuliku keskkonnaga, anna neile aega pingest vabanemiseks.
Silmaringid:
soorita aeglaselt silmadega ringe, algul ühes, siis teises suunas.
Silmi ei tohi liigselt pingutada, olulisem on püüelda silmade sujuvama
liikumise poole.
NB: Ära nõua endalt liiga palju. Kui tunned pingeid silmades või kerget iiveldust siis lõpeta harjutuste tegemine, kui tunned, et oled väsinud siis puhka. Silmad alles harjuvad olukorraga, tee neid harjutusi igapäev ja samm sammu järelt tulevad ka tulemused,
|
|
FOKUSEERIMISVÕIMET TREENIVAD HARJUTUSED
Trombooni mängimine:
hoia pliiatsit silme ees väljasirutatud käes, hinga aeglaselt ja
sügavalt. Sissehingamisel too pliiats enda poole kuni ninaotsa
puudutamiseni. Väljahingamisel siruta käsi välja. Pliiatsi
liigutamisel ära pööra pilku pliiatsilt. Proovi vältida pliiatsi
kahekordseks minemist ninaotsa puudutamisel. Kätt tuleks liigutada
hästi aeglaselt.
Pumpamine: vaata vaheldumisi
lugemiskaugusel asuvale esemele ja kauguses olevale objektile.
Mõlemal juhul vaata nende väikseimat detaili. Lähiobjektina võid
kasutada pliiatsit, kaugem objekt peab asuma vähemalt 4-5 m kaugusel.
Selleks võib olla mingi ehitis, puu vms. Tee pidevalt edasi-tagasi
fookuse muutmise harjutust: pliiats-maja, pliiats-puu, pliiats-...
Muuda fookust iga kahe minuti tagant ja vaata iga kord erinevat
kauget objekti, unustamata vaadata väikseimat osa igal kaugeloleval
objektil.
ASTIGMATISM - ähmasus, udusus mingi kindla nurga all, mis tekib sarvkesta muutusest.
Astigmatism
on üks nägemishäiretest, mille puhul saab kasutada väga hästi
silmatreeningut. Raamatus Unusta Prillid räägib kuidas nõrk astigmatism
võib kaduda pärast paari harjutust (vähem kui 1 Dioptrit)
Loomulikult,
ei kao see alati nii kiiresti, aga enamik inimesi märkab muutust
harjutusi tehes. Enamikul juhtudel kaob astigmatism pärast paari päeva
harjutamist. Raskematel juhtudel peab võib-olla harjutama Tiibeti ratta
ülesandega palju nädalaid, kuni silmad saavutavad jälle normaalse
nägemise.
NÄGEMISTREENINGU PÕHIMÕTTED ASTIGMATISMI KORRAL
1)Treeninge välimist silmalihast, et seda vähehaaval jälle paindlikumaks muuta.
2)Kasutage tagasiside saamiseks astigmatismipeeglit. Tähtis on, et te teate, milliseid edusamme teete.
Üha
enam paistab läbi löövat teadmine, et astigmatismi põhjustavad
keskkonnamõjud ja isiklikud nägemisharjumused. Elastne sarvkestakude
peegeldab silma mõjutavaid stressimustreid. See on sarnane telgi
püstitamisele. Kui telgi nöörid ei ole võrdselt pinges, siis kaldub telk
kõige tugevamini pingutatud nööri suunas. Nägemistreeningus lähtume me
oletusest, et astigmatismi põhjustab peamiselt silma ümbritsevate
sirgete lihaste pinges olek. Järelikult seisneb astigmatismi korrektuuri
parim strateegia selliste harjutuste regulaarses tegemises, mis
vabastavad need lihased pingest või vähendavad seda. Meie keha paljud
lihased hoitakse mõnes olukorras täieliku lõdvestuse ja pingutuse vahel.
Teie kuklalihased on selleks hea näide. Päeval hoiate te pingutuse ja
lõdvestuse tasakaalus, nii et pea jääb oma liikumises paindlikuks. Te
olete seisukorras, kus saate oma pead keerata kohe igas suunas, kui
midagi paelub teie tähelepanu. Tõenäoliselt olete te ka kannatanud
vahetevahel pingulolevate kuklalihaste pärast. Astigmatism ilmutab end
sarnasel viisil, näiteks,kui ülemine ja alumine sirge silmalihas on
pidevas pinges. See viib ülemäärase üles-alla tõmbluseni, nii et
sarvkest kumerdub tugevasti piki vertikaalset meridiaani (kella 12/6
telg) ja lamendub kergelt külgede poolt ning põhjustab niiviisi
tüüpilist regulaarset astigmatismi.
ASTIGMATISMI TEST
Kui teil on astigmatism, paistab teile üks neist neljast ringist tumedam, sõltuvalt teie astigmatismi teljest.
Kui teil on astigmatism näivad mõned jooned ilmselt tumedamad või mõjuvad üksteisest kaugemal olevana.
 |
Astigmatismipeegel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vaadake
kõigepealt astigmatismipeeglit või väikesi ringe, et teha kindlaks oma
hetkeseisund. Vaadake testi pilte erinevatest kaugustest. Mõnedel
inimestel esineb astigmatism vaid teatud kaugustel. Uurige välja kas
teie astigmatism on tugevam lähemalt või kaugemalt vaadates. See on
väärt informatisoon, kui te tahate hiljem oma edusamme kontrollida.
Mõelge seejuures, et astigmatismipeegel annab vaid selles kohas täpset
informatsiooni, kus te selgelt näete. Väljaspool teie nägemispiirkonda
ei ole see usaldusväärne. Kui teie nägemisvõime aga vähehaaval paraneb,
on ka nägemistabel täpne. Kui te pidevalt harjutate, peaksite aeg-ajalt
oma edusamme astigmatismipeegliga kontrollima. Te näete, et tumedamad
jooned hakkavad vähehaaval sarnanema teistega. Või, et joonte vahemaa on
kõikjal ühesugune.
HARJUTUS TIIBETI RATTAGA
See
harjutus venitab ja pikendab teie silmalihaseid oluliselt tugevamini
testitabeli ja teie silmade vahel asuva terava nurga tõttu. Sel ajal,
kui te liigutate silmi erinevates järskudes nurkades ümber Tiibeti
ratta, venitate te silmalihaseid, mis seeläbi muutuvad jälle
elastsemaks, nii et sarvkest saab jälle tagasi oma loomuliku vormi ja te
võite selgelt näha. Mõned inimesed kuulavad selle harjutuse ajal
meesasti lõõgastavat muusikat, kuna muusika rütm tugevdab
lõdvestumisefekti.
1. Hoidke Tiibeti ratas otse oma näe
ees(umbes 2,5cm nina otsast eemal). Ninaotse peaks olema täpselt
harjutustabeli keskel oleva valge ringi suunas. Sellest pole midagi, kui
te ei näe pilti teravalt, harjutus on vaid silmalihaste treenimiseks.
 |
Tiibeti ratas |
|
|
|
|
|
|
|
2. Hingake
sisse, liigutades seejuures silmi mööda sirgjoont ülespoole, samal ajal
hüpeldes silmade üle vasakule olevate astmete, kuni näete palli. Puhake
üks kuni kaks sekundit ja liikuge siis välja hingates silmadega
võimalikult aeglaselt vasakult poolt allapoole. Lõdvestage nüüd kogu
keha.
3. Liikuge silmadega nüüd samal viisil alguses päripäeva ja siis vastupäeva ümber kogu Tiibeti ratta.
4.Tehke harjutust kolm korda päevas. Harjutuste sooritamise vahe peaks olema mõned tunnid.
5. Kontrollige oma edusamme astigmatismipeegil abiga.
Astigmatism
võib kaduda suhteliselt lihtsalt nagu, paljudel juhtudel aitab
loomulikul selge nägemisvõime tagasisaamiseks mõnepäevane regulaarne
harjutamine. Te olete selle saavutanud siis, kui saate oma silmi vaevata
kõigis suundades liigutada ja võite vaadata astigmatismipeeglit selgelt
ja moonutuseta. Mõelge sejuures, et pilti peab vaatama erinevatest
kaugustest (eriti, kui te tajusite enne harjutusteprogrammi moonutust).
Harjutused ei tekita mingit kahju, kui te ei pinguta silmalihaseid üle.
Võtke asja kergel ja andke oma silmalihastele paar päeva või nädal aega,
et nad saavutaksid oma loomuliku paindlikkuse. Mis on vaeva väärt, seda
peaks hoolega tegema.
LÜHINÄGEVUS EHK MÜOOPIA
Kõige ulatuslikumalt levinud nägemishäire ja see segab iga teise inimese elu.
Lühinägevus
on nägemishäire,mis kaasneb selge nägemis kaotuse kaugele vaadates ja
on tuntud juba antiikajast. Juba siis arendate erinevaid teooriaid selle
põhjuste kohta. Vanad kreeklased uskusid näiteks, et aju ei kiirga
lühinägevuse puhul piisavalt vaimset nägemisjõudud ja silmad olevat
seetõttu liiga nõrgad, et kaugemaid objekte selgelt tajuda. Kuni 19.
sajandi keskpaigani pühendate nägemisprobleemidele siiski liiga vähe
tähelepanu. Huvitav on sellega seoses, et 19. sajandi esimeses pooles ei
soovitatud prille kanda. Usuti, et korrektuurklaasid teevad asja
hullemaks ja olevat seetõttu kahjulikud. 19 sajandi 60. aastatel jälgis
saksa silmaarst Hermann Cohn, et lühinägevus suurenes koolilastel
kooliaja jooksul ikka enam ja enam. Aastal 1866 avaldas dr Cohn
uurimuse, mille ta viis läbi kümne tuhande lapsega Breaslau koolides. Ta
tuli järeldusele, mis paistis mõistlik: nimelt et silmade kasutamine
(ja eriti kuritarvitamine) põhjustab lühinägevust. Cohni teooria sai
domineerivaks arusaamaks järgnevaks viiekümneks aastaks ja algas parema
silmahügeeni kampaania kõigis Saksamaa koolides. Hollandi silmaarst
Donders (1864) esindas arvamust, et lühinägevust põhjustab silmade
liigne pingutamine lähedale. vaatamisel ja silmalihaste pikenemine.
Niikaua, kui polnud veel instrumente, et mõõta elava objekti silmamuna
suurust, usuti, et tsiliaar- ehk ripslihas nõrgeneb ja lääts ei suuda
seetõttu enam fokuseerida. Seda teooriat pakuvad seilgutseks veel
tänapäevalgi paljud silmaarstid. Ultraheliuuringud näitasid
kahtlustuseta, et silmamuna on tugeva lühinägevuse korral veninud. Mis
selle põhjustab, on mõistagi arvamuse asi.
Peeter
Greene (1980, 1981) hindas silmadele avaldavat rõhku mehhaanilisest
seisukohast vaadatuna. Ta uuris stressifaktoreid, mis mõjutavad
kõvakesta akommodatsiooni, konvergentsi ja silmavedeliku rõhu kaudu ning
välimisi silmalihaseid. Green tuli järeldusele, et konvergentsi
mehhaaniline mõju ületab kaugelt akommodatsiooni poolt esile kutsutu,
kuigi mõlemad esinevad samaaegselt, kui silmad kohanevad väga lähedal
oleva objektiga. Tema arvesrtused näitasid, et tagumisele kõvakestale
mõjuv kogustress on stressi summa, mis põhjustatakse läbi silma siserõhu
ja põiklihaste. Green leidisi, et mõlema põiklihase kinnituse vaheline
ala määrab ära suurema pinge kui teised silmamuna alad. Tema teooria
järgi võis see olla silmamuna telje pikenemise põhjuseks, mis esineb
tugeva lühinägevuse korral.
Dr William Bates tuli pärast
nelja-aastast silma akommodatsiooni ja fokuseerimiskäitumise uurimist
järeldusele, et fokuseerimisel on kõige tähtsamaks elemendiks
põiklihased.
Ripslihasel ja läätsel on ainult teisejärguline osa.
Näitekss
Viinis kus toimus silmatreeningu kursusest võttis osa naisteharvas, kel
olid silmaläätsed eemaldatud juba lapsepõlves toimunud operatsiooni
käigus. Seekord eiolnud võimalust kasutada kunstlikke läätsi ja nii oli
ta elanud kogu oma elu läätsedeta.Pärast silmatreeningut suutis ta
lugeda tekste, mis olid trükitud tähesuurusega 8. ja ta võis nähe kolme
meetri kaugusel selgelt nägemistabelil olevaid ridu 20/30. Ta oli
kõigile teistele osalejatele inspiratsiooniks. See näitab kuidas me
oleme sageli kinni oma ettekujutuses. Pole läätsi - pole selget
nägemist. Teaduslikud uurimused näitavad siiski, et läätsede osa silma
valgusmurdumisvõimes on kõige rohkem 10%.
Lühinägevuse kohta on
palju teooriaid ning palju klassifitseerimismudeleid. Siinkohal tuleb
seda teha lihtsamaks ja rääkida funktsionaalsest ja struktuurilisest
lühinägevusest.
Üheski avaldatud uuringus ei ole
inimestel pärast sündi või väga varajases nooruses tehtud kindlaks
rohkem kui 1-2% lühinägevust. Järelikult on 98 protsendil kõigist
viie-kuni kuueaastastest lastest väga hea nägemisvõime. Enamikulle meist
on niisiis looduse poolt kaasa antud väga hea nägemisvõime . Aga juba
alates viieteistaastaste vanusegrupis ulatub lühinägevus 20 kuni 25%-ni.
pakkuvaid
ülesandeid, tõmbus silmade fokuseerimisvõime lähialal kuni 60% tagasi.
Kujutage enda ette ühte üheksa aastast, kes võitleb matemaatika tunnis
murdudega. Kõik tema sõbrad saavad sellest aru, ainult tema ei suuda oma
vaimu selleni viia, et taibata, milles asi seisneb. Ta püüab tugevamini
kontsentreeruda ja hakkab tõenäoliselt oma tundimaailma tagasi
tõmbama.See näitab, et raskused koolis on lastel sagedased
silmaprobleemide põhjused.
Strukturaalse
lühinägevuse teoora lähtub sellest, et geneetilised faktorid
põhjustavad silmamuna pikenemist ja seetõttu tekib lühinägevus.
Goldschmitt (1986) annab kirjanduse kaudu üksikasjaliku ülevaate
lühinägevuse geneetilistest põhjustest. Ta jõuab järeldusele, et
geneetilised faktorid mänguvad suurt osa ja et on olemas siiski erineva
geneetilise mustriga erisuguseid lühinägevuse tüüpe. Teised uurijad ei
ole leidnud seevastu piisavat alust geneetilisele teooriale.
Lühinägevus
võib olla nõrk, keskmine või tugev. Me peame niisiis vaatlema erinevaid
nägemistreeningu strateegiaid,mis vastavad kolmele põhiraskusele. See
on selge, et lühinägevust on võimalik parandada seda kergemini,mida
väiksem on selle dioptrite arv.
Palming ehk kätega katmine on kõige tuntum Bates`i metoodika.
Dr Bates teadis, et nägemisprobleemid põhjustajaks on põhiliselt vaimne stress.
Niisiis otsis ta teid silmade lõdvestamiseks. Palmingu teel muutub nägemine selgemaks.
Mõnedel juhtudel nähakse valguskiirusel selgemalt, kui käed silmade eest ära võetakse,
teinekord kestab see mõne silmapilgu, kuni nägemine selgineb.
Kõigepealt hõõrutakse kästi teineteise vastu, nagu tehakse seda külma ilma korral et, sooja saada.
Seejärel astatakse peopesad silmade peale nii, et absoluutselt midagi näha ei ole.
Te võite seejuures sõrmed otsmikul risatata, kui teil nii mugavam on. Peopesad ei puuduta silmi.
Te tugevdate lõdvestavat mõju, kui hingate võimalikult aeglaselt välja ja kujutate ette musta värvi, nagu must samet. Kui te siis tajute veel halle varje või valgussädemeid, on teie nägemissüsteemis veel pingeid. Kui lugeda William Bates`i raamatuid siis jääb mulje, et palming on üle aja parim, mida saab silmade heaks teha.
Palmingut võib teha igal ajal 3-5 mintutit või siis hoida käsi silmade ees üks minut ja korrata seda mitemeid kordi, et silmad lõdvestuksid nii hästi kui võimalik.
NÄGEMISTREENINGU PRINTSIIBID NÕRGA LÜHINÄGEVUSEGA TEGELEMISEL
1. Kandke prille ainult siis, kui see on absoluutselt hädavajalik. Ärge kasutage prille lugemisel ega kirjutuslaua taga töötamisel. Andke oma silmadele võimalus vaadata erinevatesse kaugustesse.
2. Töötage nägemistabeliga ja treeninge oma silmi katkematult, kuni te lõpuks suudate näha tabeli alumisi ridu.
3. Harjutage suunama oma silmi ikka ja jälle lähedalt kaugematele objektidele.
4. Treenige oma nägemisvõime kõikumisharjutustega.
 |
Snelleni nägemistable |
1.Seiske nägemistabelist 3 meetri kaugusel (kui teil on raske sealt viimast osa näha, siis seiske kahe või ühe meetri kaugusele) ja lugege ridu nii kaugele, kui te ära suudate tunda.
2. Oletame, et suudate lugeda viienda reani. Te teete kindlaks, et selle
rea viimane täht on S. Asetage nüüd oma käed, nagu palmingus ette nähtud, silmadele ja meenutage S-tähte. See vaimne pilt aitab teil ära tunda tähe, mis asetseb täpselt selle all: Töötage tabeliga edasi ikka alla poole .
3. Kui te vaatate rea viimast tähte pilgutamata, saate te aru, et kõik selle rea tähed muutuvad uduseks. Siis on abiks, kui te sulgete korraks silmad ja vaatate rea esimest tähte. Pilgutage silmi ja suunake pilk vahelduvalt rea esimesele ja viimasele tähele. Teil õnnestub lugeda rea kõiki tähti, kui te iga tähe puhul sulgete korraks silmad.
4.Parim töökauguse nägemistabelist on see, kus te suudate töötada tabeli alumise poolega. Kui teil õnnestub üksteise järel ikka rohkem ridu selgelt lugeda, võite te suurendada kaugust nägemistabelist. Kunagi saavutate te olukorra, kus võite kolme meetri kauguselt näha ridu 20/20.
SILMADE PÖÖRAMISHARJUTUS.
Ka see harjutus põhineb Batesi meetoditel.
1. Seda pööramist tehakse ainult silmadega.
2. Vaadake üht sõna või lühikest lauset ja laske pilgil rännata mitu korda algusest lõpuni.
3. Sulgege veidikeseks silmad ja vaadake siis veel kõrd sõna või lauset.
4. Te näete, et sõna või lause on nüüd selge.
Jaapani samuraid avastasid juba aastasadade eest, et see samurai, kes saatis vibulaskmise treeningul silmadega noolt eesmärgini, parandas oma silmanägemist. Neil, kel oli nägemisvõime üle normaalse tasandi, saavutasid pärast seda veel parema nägemisvõime.Jaapani meister ütleb näiteks oma õpilastele: " Vaata puud, vaata siis üksikut oksa, vaata siis üht lehte, vaata siis leheruudisd ja lõpuks vaata lehe tippu."
See on oluline võti loomuliku, selge nägemise juurde.
SILMATREENINGU
PÕHIMÕTTED KESKMISE LÜHINÄGEVUSEGA TEGELEMISEL
1. Tehke
nägemisharjutust, et oma selge nägemisekaugusepunkti edasi nihutada. Teil
puudub 2 dioptri saavutamiseks vaid 15cm.
2. Sooritage
vahelduvat nägemistabeli harjutust, et harjutada lähi-ja kauge ala
vaheldumist.
Alustage
suurema tekstiga ja minge siis üle väiksema teksti juurde, kui te olete saanud
selle harjutusega mingisuguse kogemuse.
3. Kui olete
töötanud end juba 2 dioptrile lähemale, peaksite tegema veel mõned harjutused
nägemistabeliga. Te peaksite suutma nüüd selgelt ära tunda ka tabeli alumise
poole ridu.
4. Tehke ka
pääramisharjutust mida eelnevalt kirjeldasin.
Vahelduva
nägemistabeli ülessanne
Selle
harjutusega treenite lähedale ja kaugele vaatamise vahetust. See parandab
täpselt fikseerimist ja ruumilist nägemist.
1. Kinnitage
lugemistabeli koopia seinale.(leidke see internetist) Seiske sellest nii
kaugele, et suudate tähti veel selgelt näha.
2. Lugege
nüüd kolm tähte väikeselt lugemistahvlilt (vaata paremale) mida te käes hoiate.
Pilgutage nüüd korraks silmi ja lugege nüüd kolm järgmist tähte seinale
kinnitatud tabelilt. Vahetage pilku niiviisi seina ja käes hoitava tabeli
vahel.
3. Te võite
tähti lugeda ka erineval viisil. Te võite alustada näiteks nagu normaalsel
lugemisel, vasakult paremale. Vahelduseks võite te lugeda tähti veergudena
ülalt alla või alustada lõpus oleva reaga ja harjutades algusse suunduda või
lihtsalt vabalt kolme tähte välja valida. Eriti raske on nimesid tähthaaval
veerida, kui te loete vahelduvalt nimesid seinalt ja käsitabelilt. Tähtis
on, et jääte asja juurde ja tunnete harjutuse sooritamisest rõõmu.
4. Oma
silmade fokuseerimisvõime parandamiseks peaksite te liikuma seina suunas ja
jälle tagasi astuma ning proovima tähti näha igast võimalikust kaugusest
selgelt. Tehke seda sama käes hoitava lugemistabeliga. Kui teil on lühinägevus,
sirutage tahvel endast kaugemale. Kaugelenägevuse korral aiatab, kui proovite
tähti väikesest kaugusest selgelt näha.
5. Tehke
seda harjutust paar minutit ja pange siis nagu palmingu puhul peopesad silmade
ette, et rahu saada. Eesmärgiks on siin lähedale ja kaugele vaatamist vahetada
võimalikult kiiresti ja korralikult. Harjutage nii tihti kui võimalik, siiski
iga kord kõige rohkem viis minutit.
Kõike mida
te tegite just kirjeldatud harjutustega, võite te teha ka teises ümbruskonnas,
näiteks koolis või töö juures. Vahetage üks fookus teisega ja nõudke oma
silmadelt veidi rohkem, kui te kaugusi ikka ja jälle pisut edasi
nihutate.
|
Nägemistabel raamatust "UNUSTA PRILLID"
|
|
|
|
|
|
NÄGEMISTREENINGU
PÕHIMÕTTED TUGEVA LÜHINÄGEVUSEGA TEGELEMISEL
1. Kandke
ikka selliste klaasidega prille, mille tugevus on määratust 0.5 kui 1 dioptrit
madalam. Nii on teie silmadele küllalt mänguruumi paranemiseks. Kui te teete
edusamme, siis laske endale kirjutada nõrgemad klaasid
2.
Hoolitsege selle eest, et teie silmadel oleks piisavalt energiat.
3. Kui teie
silmade nägemistugevus on erinev, siis töötage kõigepaealt nööriülesandega, et
neid tasakaalustada, nii et vasakul ja paremal oleksid samad lähedale ja
kaugele vaatamise punktid. Alustage siis kaugpunkti edasi nihutamisega.
Esimene samm
seisneb selles, et tuleb kanda nõrgemaid klaase, kui teile välja kirjutati. Kui
te kannate täis klaasitugevusega prille või kontaktläätsi, vähendavad klaasid
ja kontaktläätsed teil suures osas fokuseerimist. Teie silmalihased pingutuvad
siis väga vähe ja lõtvuvad ajaga. Kui mingi haiguse tõttu peab voodis olema,
hakkab juba 48 tunni pärast lihasmass vähenema. Sellepärast nõuavad arstid
tavaliselt, et pärast haigust või operatsiooni peab võimalikult kiiresti
voodist üles tõusma. Kui te kannate prille, sobituvad teie silmad vastavate
klaasitugevustega. Üks lugu räägib mehest, kes ei tahtnud sõjaväkke minna ja
laenutas seetõttu prillid ühelt teiselt sõbralt, kes kandis miinusklaase 10
dioptriga. Mees kandis prille nädala aega, enne kui läks kutsealusele
läbivaatusele. Tema nägemisvõime ei vastanud loomulikult sõjaväe nõudmistele ja
teda ei võetud vastu. Ta andis sõbrale prillid tagasi ja tema nägemine
normaliseerus jälle. See lugu näitab, et meie nägemisvõimet võib tõesti muuta.
Pole kahtlustki, et nägemisvõimet võivad mõjutada väikesed faktorid. Kui
kanname prille, mis on 1 diopter väljakirjutatutest nõrgemad, saavad silmad
päeva jooksul üsna loomulikult erinevate asjaoludega sobituda. See ei tähenda
muidugi, et nõrgemate klaaside kandmine avaldab nägemisvõimele suurt mõju. See
aitab kaasa nägemisevõime halvenemise aeglustamisel ja silmatreeninguga seotuna
võivad nõrgemad klaasid muutuda üheks nägemistreeningu instrumendiks.
ENERGIAHARJUTUS
- Aktiveeri
käed, selleks puuduta õrnalt peopesade keskosasid ja iga sõrmeotsa ning
seejärel raputa käsi jõuliselt.
- Kujutage endale ette, et energia jookseb välja teie peopesade keskelt õunrohelisest värvist ja voolab üle sõrmede.
- Sulgege silmad ja juhtige käsi otsmiku suunas, seda puudutamata, ning juhtige õunroheline energia kulmudevahelisse energiakeskusesse.
- Kujutle, et energia voolab lakkamatult teie sõrmeotstest kulmudevahelisse puntki ja täida teie silmad puhta õunrohelise energiaga. Laadige seda kuue kuni kaheksa hingamistsükli jagu.
- Õunrohelise energia asemel saatke nüüd kollast energiat. Kollane energia seob äsja eraldatud kasutatud energia silmades. Tehke seda kahe hingamistsükli jagu.
- Võtke nüüd käed ära
- Kujutage ette, et te kannate läbipaistvat sinakas energiast kinnast. mis ulatub teie sõrmeotstest 10cm eemale. Pühike nüüd oma energiasõrmedega kasutatud energia silmadest välja.
- Looge endale pilt kuidas peopesadest ilmub nüüd lavendlivärvi ja kahvatulillat energiat, juhtige see energia enda silmadevahelisse energiakeskusesse.
- Otsige ülesse energiapunkt, mis asub kuklaosas silmade kõrgusel, kui oled vasakukäeline siis pööra pea vasakule ja vastupidi.
- Laadige sinna õunrohelist energiat ja puhastage kiiresti energiakeskus.
- Nüüd kujutle ette kuidas teie sõrmedest voola valge eneria teie kuklasse, seda viisi varustatakse visuaalne korteks ehk nägemiskeskus. Saatke energia oma aju keskossa, kus see jaotub kahe energiavoolu vahel ja annab energiat nägemisnärvile. Kujutage ette, et teie silmad täidetakse särava valge vakguse ja energiaga. Te peaksite ise ära tunnetama millal küllalt saab.
- Kõige lõpuks hõõrgue käsi teineteise vastu, kuni nad muutuvad soojaks. Lõpetage harjutus sellega, et asetate peopesad kolmekümneks sekundiks silmadele. Võib olla näete värve, see on energia mis on nüüd teie organismi salvestunud.
Maksimaalse tulemuse saavutamiseks tee seda harjutust iga kahe tunni tagant. Esmane
eesmärk on saada silmadesse piisavalt energiat, et säiliks mugav tunne terve päeva vältel. Tähtis on puhastada silmad lõpuni välja nii, et teie silmades kaob pinge ja väsimus.
Presbuoopia - ehk vanaea nägevus
Vajadus prillide järele võib tulla 40-ndates aastates. Kõigepealt on raske lugeda halva valgustuse korral, hiljem on raske lugeda väikselt trükitud kirja. Enamus optikud lähtuvad sellest, et neljakümnendate keskpaigas vajatakse lugemisprille. Laialt levinud valearusaam,millest inimesed lasevad ennast eksitada on ,et teatud vanuses kaotatakse sootuks nägemisvõime. Paljud silmaarstid arvavad, et enamus üle viikümneaastastel on vanaeanägevus. See ei ole õnneks reaalne.
Helmzholz( 1866 ) esindas vaadet, et vanaea nägevus tekib läätse kõvastumisega, hollandlane Donders arvas, et vanaeagäveuse põhustab ripslihase nõrgenemine.
Üle saja aasta ei ole sellel alal tehtud suuri edasiminekuid ja enamik silmaarste pakub seda seletust veel tänapäevalgi.
Siiski kõik mehed sellega ei nõustu. Teadlased(Stark ja Saladin), kes seda asja uurisid, avastasid ripslihase tugevuse analüüsi tehes, et ripslihas tõmbus pärast silma akomodatsiooni ikka edasi kokku, mis viitas sellelel, et lihasel oli rohkem jõudu ja see suutis veel edasi kokku tõmbuda (ripslihase jõud kaob alates 120 aastaselt)
Silmatreeningu seisukohalt vaadates on vanaeanägemine silmalihase painduvuse üldine kaotus. Vananede ei ole enam lihased nii paindlikud, kui 18 aastaselt.
Lugemisvõime tagasi saamiseks, tuleb silmalihaseid venitada, et need muutuksid pehmemaks ja tagasi võitma akommodatsiooniala, mida vajate heaks eluks.
Lugemisvõime tagasisaamiseks peate tegema paar lihtsat harjutust. Need harjutused on silmade lõdvestamiseks ja võimaldavad silmalihastel vähehaaval venida ja vähehaaval teie lugemishäiret parandada. Asi seisneb selles, et silmad suunatakse väga väikestelt detailidelt suurematele ja vaadatakse asju vahelduvalt keskmisest ja suurest kaugusest. Harjutama peaks seni, kuni suudate väikselt trükitud kirja mugavalt lugeda.
NÄGEMISTREENINGU PÕHIMÕTTED VANAEANÄGEVUSE KORRAL
1) Hoolitseda tuleb silmade lõdvestamise eest, selleks, et nad suudaksid täielikult välja venida ja kokku tõmbuda.
2) Treenige silmi, et nad suudakasid selgelt lugeda erinevate valgusallikatega.
3) Harjutage silmade kokkuviimisvõimet raamatu ja ajakirjaga.
Soovitan teil eksperimenteerida erinevat tüüpi valgustüüpidega, kuna suudade väikest trükki lugeda küünlavalgel. Inimene kellel halveneb lähipuntki nägemisvõime või kel saabub niinimetatud "vanaea nägemisvanus" Hankige endale väikeselt trükitud tekste ja lugege neid mitu korda päevas. Algul heas päevavalguses ja siis erinevate kunstlike valgusallikadega.Tooge tekst ikka lähemale, kuni suudate lugeda 15cm kauguselt või veel lähemalt. Niiviisi ei pea te loobuma vaid prillidest vaid saate tegelda ka kõigi tänapäeva silmaprobleemidega. Loomulik selge nägemine on see, mis on teile looduse poolt antud.
HÜPEROOPIA EHK KAUGELENÄGEVUS
Ilmneb kõrges vanuses, kuid see on ka laste hulgas väga levinud.
Uurimused näitavad, et enamikul imikutel on umb. 1 diopter kaugelenägevust. Loomulikus kasvuprotsessis nägemisvõime normaliseerub ja ainult 10% õpilastest on veel kaugelenägevad.
Kaugelenägevust seostatakse lugemis ja õppimisprobleemidega.
Uuriti lapsi kellel oli õpiraskused koolis, üllatus oli see kui ilmnes tõsiasi, et 54% lastest on kaugelenägevus. Võrdluseks lastel kellel probleeme ei olnud õppimisega oli vaid 16 % lastest kaugelenägevad.
Ühes uuringus millest võttis osa üle 700- lapse, vanuses kuus kuni kaheksateist. 82% lastest olid probleemid visuaalses analüüsiga ja vastupidiselt sellele oli selliseid probleeme vaid 14% lühinägevatest lastest.
Võib kergesti ette kujutada, et õpiraskused ja nägemisraskused on omavahel seotud. Õppimisprobleemidel on erinevad põhjused. Pinge silmades, mille põhjuseks on kaugelenägevus, millega laps püüab oma sisemist tasakaalus ühes väga sedagusse ajavas olukorras alal hoida.
Silmaarstide hulgas on laste kaugelenägevuse kohta kaks erinevat arusaama.
Plussklaaside väljakirjutamise pooldajad soovitavad vähendada silmade stressi. Nad viitavad sellele, et kaugelenägevuse eriamine võib viia binokulaarsete probleemideni, nagu amblüoopia või strabism ehk kõõrdsilmsus.
Teises suunas esindajad keelavad prilliklaaside määramise isegi siis kui valgusmurdumishäire ulatub pluss 7 dioptrini. Siin tekib täielik vastuolu, kus üks arst soovitab prille ja teine räägib vastupidist
, see tekitab ka lapsevanemate seaski pahameelt.
Tavaliselt peaks kirjutama pluss klaasid välja alles siis, kui laps annab märku nende vajadusest.
Lastel ei ole raskusi lugeda välja mis tahvlil on kirjas, vaid siis kui nad loevad tekste väikestelt kaugustelt,hakkavad silmad või pea valutama.
Silmatreeningus keskendume harjutusele, mis treenivad silma fokuseerimisvõimet lähedalt.
Harjutused seisnevad peamiselt lihasharjutuses, millega saavutame suurepäraseid tulemusi.
NÄGEMISTREENINGU PÕHIPRINTSIIBID KAUGNÄGEVUSE KORRAL
Hoolitsege nägemisüsteemi lõdvestamise eest
Kindlustage, et selge nägemise lähipunkt ei ole silmadest kaugemal kui 15cm
Lugege nii palju kui võimalik väikeselt trükitud tekste.
Kõige parem silmade lõdvestamismeetod on PALMING, harjutus sobib selleks suurepäraselt.
Hõõrute käsi teineteise vastu, nagu teeksite seda külmal talveilmal. Kui käed on soojad asetage need oma suletud silmade ette. Hoidke käsi nii, et peopesad asetseksid täpselt silmade kohal. Käte soojus viib silmade lõdvestumiseni.
Üks teine lõdvestumismeetod mis vähendab pinget silmades ja kortse silmade all on teepakkide astemine sultud silmalaugudele. Kummelitee sobib selleks eriti hästi, kuna kummelil on põletikuvastane ja valu leevendav toime.
Võite silmi lõdvestada ka asetades neile vahelduvalt sooje ja külmi rätikukesi. Pikemaajalise tunde saate te ilmselt soojade rätikutega. Soe rätik suletud silmades aitab jagu saada väsimusest. Külm rätik aitab parandada vereringlust nii samuti nagu külm dušš pärast saunaskäiku.
Vahetage kordamööda külmi ja sooje rätikuid mitu korda ning te äratate ellu silmade ebatavalise eluvõime.
Dr Bates esindas vaadet, et pidevalt lugedes väikest trükki, võib oma loomuliku, selget nägemisvõimet hoida. Kui te suudate lugeda väikselt trükitud tekste, kasutate te oma tsentraallohu võimet optimaalselt ja on võimatu oma silmi seejuures üle pingutada.
Amblüoopia ehk laisk silmsus
Amblüoopia ehk laisksilmsus on olukord, kus lapse eas märkamata või korrigeerimata jäänud optilise süsteemi viga on põhjustanud halva nägemise ühest või mõlemast silmast.Peamised põjused on silmade optilise süsteemi erinev ehitus, mõlema silma tugev kaugnägelikkus, kõõrdsilmsus või silmalaugude haigused. Amblüoopia tekkimine on reeglina välditav, kui väikelaste silmi kontrollitakse 2-3 eluaasta vanuselt. Ravi pärast 8.ndat eluaastat on vähe tulemuslik. Amblüoopia klassikaline diagnoos pannakse patsiendile, kui halvem silm näeb vähemalt kaks rida nägemisteravuse tabelil halvemini kui vastava ea norm.
Amblüoopia võib areneda erinevatel põhjustel
Divergeerunud (teise suunda kulgenud silm). see areneb suure tõenäosusega alla kolme aastaste lastel, kui silm oma asendist kõrvalekaldub (on sisse välja pöördunud(, nagu kõõrdi vaatamise puhul. Kui selline seisund jääb ravita, võib nägemisteravus väheneda kiiresti ja väheste nädalatega.
Defokuseeriv silm - kui üks silm on lühinägev ja pildid on igal kaugusel udused areneb suure tõenäosusega amblüoopia. Täiskasvanutel,kel on üks silm suure kraadiga lühinägev, võib ka vaatamata korrektuurklaasidele areneda amblüoopia, kui ei tehta nägemistreeningut.
Silma deprivatsioon . amblüoopia võib areneda ka nägemisvõime varases arenemistaadiumis ühe nädalaga, kui üks silm on kogu päeva ulatuses kaetud. Meditsiinis eelistatud abivahendid, nagu sulgemissidemed, er eraldada terve silm täielikult välismaailmast. Kõikides vormides ja valgustes. Teiste hulgas kasutatakse ka isekleepuvaid kõõrdsilmsuse plaastreid, mis kleebitakse otse nahale. Kaasutatakse ka läbipaistmatuid kontaktläätsesid, piimklaasist kontaktläätsesid ja muid filtreid. Aastate jooksul on arendatud lisaks ravimeetodeid, millega saab ergutada halba silma elektriliste jakeemiliste stimulaatoritega.
Amblüoopiaga tegeldakse lapsepõlves, harva alustatakse sellega pärast kaheksandat eluaastat. Kui laps pärast seda vanust vaatab veel kõõrdi võetakse ette silmalihase operatsioon, selleks et mõlemad silmad koos töötaksid. See loob välismaailmale teistsuguse pildi.
Populaarset videomängu tetrist on hakatud kasutama täiskasvanute amblüoopia
ehk laisksilmsuse raviks. Mäng suudab panna mõlemad silmad koos töötama, kuna
jaotab visuaalse informatsiooni mõlema silma vahel võrdväärselt.
Amblüoopia on kõige sagedasemini esinev silmahaigus just lastel.
Selle puhul on üks silm
teisest tugevam ning domineerib nõrgema üle. Traditsioonilise ravimeetodina
kasutatakse tugevama silma kinnikatmist, et nõrgem saaks koormust ning seeläbi
nägemisteravust arendada. See meetod ei ole aga 100%-list
edu taganud, eriti täiskasvanute puhul.
Tetrise kasutuselevõtt amblüoopia raviks näitab, et kui sundida kahte silma
koos töötama, on amblüoopne aju suuteline ümber õppima ning nõrgema silma
allasurutust vähendama.
Tulemusteni jõuti, kui testiti 18 laisksilmsusega diagnoositud täiskasvanut.
9 neist mängisid Tetrist nii, et tugevam silm oli kinni kaetud, ülejäänud 9
mängisid ekraani mõlema silmaga jälgides. Viimaste puhul tunnistati kahe nädala
pärast nõrgemate silmade nägemise märkimisväärset paranemist. Kaetud silmaga
grupis märgati nõrgemates silmades vaid vähest paranemist.
Glaukoom - põhjuseks on äravoolukanali ummistus, mis iga nelja tunni tagant avaneb ja sulgub, nii et vesivedelik voolab sarvkesta, klaaskeha vahelisse ruumi või silma eeskambrisse ja sealt välja.
Siiani oletati, et glaukoom tekib kõrgenenud silma siserõhu kaudu. seisund mida silmaarstid kirjeldavad kui silmasisest rõhku(intraokulaarset rõhku).
Ajakirjas Opthomology times selgitas Dr Alan Robin Baltimore`i meditsiinikeskusest, et glaukoomi ei peaks defineerima kõrgenenud silmarõhuna vaid nägemisnärvi kahjustusena ja sellest tulenevalt nägemisvõime kahjustumisena.
Dr Robinsi uskumusi kaitsevad kaks glaukoomiuurimust, mis mõlemad tegid kindlaks, et 40% glaukoomiga patseientidel on normaalne silma siserõhk.
Peamiseks probleemiks on silmasisese vedeliku äravool või nägemisnärvi puudulik verevarustus.
Tähenduslik fakt on ka, et galukoom esineb koos stressiga. Inimesel on kaks vegetatiivset närvisüsteemi, parasümpaatiline ja sümpaatiline. Kui nende kahe süsteemi vaheline koostöö on häiritud on meil krooniline stress. Parasümpaatiline juhib lõdvestusreaktsioone ja aeglustab südameööke. Sümpaatiline, mis vastutab adrenaliini jaotumise eest, juhib pingutusreaktsioone, suurendab südamelöögisagedust ja kiirendab hingamist.
Kõige olulisem on glaukoomi puhul tegelda stressi ravimisega. Sisemine stress mõjub silmade ja aju tegevusele. Stressi kõrval on veel arvukalt faktoreid mis võivad viia sisemise silmarõhuni. Nende hulka kuuluvad kilpnäär liigtalitus, diabeet, ülekaalulisus ja südame vereringehaigused. Mõne inimese puhul mängivad galukoomi tekkimisel rolli isegi seedimisprobleemid.
Glaukoomi kiiresti kontrolli alla saamiseks tuleks kasutada sobivaid ravimeid(silmatilku). Tuleks kasutusele võtta järgmised sammud, et välja selgitad milliseid alternatiivseid teraapiaid ja muutusi peab edaspidises elus ette võtma.
Glaukoom sobib kõigi tehnikatega, mis on mõeldud silmade lõdvestamiseks,verevarustuseks ja liikuvuseks.
Raamatus "Relax and See" kirjeldab Clara Hackett neljakümmet glaukoomijuhtumit . Üksteist inimest said laiema nägemisvälja ja kaheksateistkümnel andis järele silmarõhk kasutades Batesi meetodeid (PALMINGUT.)
Palming ehk kätega katmine on kõige tuntum Bates`i metoodika.
Dr Bates teadis, et nägemisprobleemid põhjustajaks on põhiliselt vaimne stress.
Niisiis otsis ta teid silmade lõdvestamiseks. Palmingu teel muutub nägemine selgemaks.
Mõnedel juhtudel nähakse valguskiirusel selgemalt, kui käed silmade eest ära võetakse,
teinekord kestab see mõne silmapilgu, kuni nägemine selgineb.
Kõigepealt hõõrutakse kästi teineteise vastu, nagu tehakse seda külma ilma korral et, sooja saada.
Seejärel astatakse peopesad silmade peale nii, et absoluutselt midagi näha ei ole.
Te võite seejuures sõrmed otsmikul risatata, kui teil nii mugavam on. Peopesad ei puuduta silmi.
Te
tugevdate lõdvestavat mõju, kui hingate võimalikult aeglaselt välja ja
kujutate ette musta värvi, nagu must samet. Kui te siis tajute veel
halle varje või valgussädemeid, on teie nägemissüsteemis veel pingeid.
Kui lugeda William Bates`i raamatuid siis jääb mulje, et palming on üle
aja parim, mida saab silmade heaks teha.
Palmingut
võib teha igal ajal 3-5 mintutit või siis hoida käsi silmade ees üks
minut ja korrata seda mitemeid kordi, et silmad lõdvestuksid nii hästi
kui võimalik.
.