Tere kallid blogi külastajad.
Kuna paljud minu tegevused ja mõtted on hakanud vilja kandma siis ükshetk tuli mõte, et võib-olla peaks kirjutama kuhu ma omadega välja jõudnud olen. Selle blogi mõte oli leida enda ümber inimesi kes huvitavad maailmast kus ma igapäev elame ja ärkame. Justnimelt ÄRKAME!
Läbi erinevate proovimiste ja katsetamiste olen jõudnud mina tagasi toidu tegemise juurde, aga ei saanud seda ennem teha kui mõtted on puhtad ja täna võin ma suurima hea meelega kinnitada, et teen õiget asja. Ma olen otsustanud elada teadlikult, see tähendab igas mõttes teadlikult ja õnnelikult(tervis, toit, elustiil, teadmised mida olen omandanud jne) Kogu elu on protsess ja õppetund, see elu on nii üürike, nii,et elada tuleb kohe siin ja praegu. Kui teed asja mis meeldib, teed seda kire ja armastusega ja kui sinu elu ei sõltu välistest teguritest, siis varem või hiljem jõuad sa tulemusteni ja sind märgatakse. Kõik meie ümber on energia, kuid väga suur oskus on seda energiat õigesti kasutada ja vahetada seda õigete inimestega. Loo enda ümber keskkond kus sul on stabiilselt koguaeg hea olla. Kus sa ärkad hommikul hea tujuga, sõltumata sellest, mis ilm väljas on. See mida sa kiirgad, seda saad ka vastu. See on minu isiklik elukogemus. Tegelikult me ei tulegi siin elus midagi muud tegema kui kogema, omandama uusi teadmisi ja ennast teostama. Igaüks valib muidugi tee ise ja teelt kõrvale kalduda on imelihtne, kui puuduvad teadmised kuidas asjad tegelikult toimivad. Olen alati soovinud inimestele head. Tänaseks olen aru saanud ka sellest, et (hea,halb, ilus ja kole on puhas hinnang), samas on tulnud ette olukordi, mis on lõppenud ebameeldivalt, kuid jällegi õpetlikult. Mida ma tahan öelda - ole lihtsalt valmis õppima igapäev midagi uut, ole valmis muutusteks, sest maailm muutub koguaeg ja käige looduses. Eestimaal on palju ilusaid kohti, kus saab ennast laadida ja lihtsalt olla ilma midagi tegemata. Nautige igat hetke. Mind on õpetatud nii, et ükskõik mis olukord sul elus ka ette ei tule, mõtle alati, kuidas sa just sel hetkel saad ennast kõige paremini tunda ja mida enda heaks ära teha. "Life is journey not a destination"- see lause käib minu kohta kui rusikas silmaauku.
Nüüd aga lugu sellest kuidas jõudis minuni informatsioon tänavatoidu konkurssist, millest ma osa võtan.
Kõik sai alguse umbes paar nädalat tagasi ühest telefonikõnest, kui hea sõber helistas ja rääkis, et tulemas on üks põnev konkurss. Ma ei teadnud sellest midagi ja see oli suurepärane uudis minu jaoks.
Kuna olen suur Eestimaise toidu austaja, oli see võimalus konkursist osa võtta justkui minu jaoks loodud. Sellest kõnest ajendatuna sain ma suure annuse positiivset energiat ja indu nii, et hakkasin kohe asjaga pihta. Läksin kööki, tegin külmkapi ukse lahti ja vaatasin, mis mul seal olemas on. Kuna oli varane hommik ja polnud veel hommikust söönud, tegin täiesti tavalise omleti endale. Pealt näha lihtsast omletist valmis mõnusalt mahlane kõhutäis hoopiski munarulli näol. Leidsin kapist veel jääsalatit ja ühtteist mida sinna jääsalati sisse panna ja keerasin sellegi omakorda rulli. Tulemus sai lihtsalt fantastiline. Kui rull valmis oli tehtud, lõikasin ta pooleks ja vaatasin kuidas tulemus jääb. Olin meeldivalt üllatunud. Rull valmis mängleva kergusega ja mõttelõng hakkas hargnema. Järgmiseks võtsin ette taldriku kaunistamise. Haarasin külmkapist balsamico äädikakreemi ja kritseldasin sinna ühe kujutise, mis alguses ei näinud välja päris selline nagu ma olin vaimusilmas ettekujutanud.Võtsin kätte hambatiku tõmbasin spontaanselt läbi balsamiko kreemi mõned triibud ja endalegi üllatuseks olin teinud taldrikule draakoni. Minujaoks oli see väga ere sündmus, kuna olen ise draakoni aastal sündinud ja juhuseid minu silmis ei ole olemas. Otsustasin seda ilusat tulemust jagada sõpradega ja sain meeldivalt palju positiivset tagasisidet. Tegin toidust pildi ja jagasin seda enda blogi keskkonnas, kuna olin isegi üllatunud enda poolt valmistatu üle sain veel rohkem inspiratsiooni ja energiat edasi toimetada. Sõber Toomasega käisime siis veel eile õhtul ühes ilusas looduskaunis kohas pilte klõpsimas ja tulemus on siin. Hea, kui on sõpru, kes enda vabast ajast ja tahtest on nõus kaasa lööma. Nüüdseks siis on juba konkurss lukus ja jään ootama tagasisidet mis selgub 15.juuni Tallinna tänavatoidu festivalil. Minu jaoks ei ole tähtis võit, vaid pigem osavõtt, sest üle mitme aasta olen ma jällegi tagasi toidutegemise juures. Ma arvan, et sellel suvel saab veel palju head ära teha. Minu üks eesmärkidest on inimesi aidata, tuleb välja, et minu võimalus seda teha on läbi toidu ja teadmiste, mille olen omandanud. Siin siis minupoolt esitatud tänavatoit muna salatirull räimedega:)
Kaunist päeva teile kallid blogi külastajad ja kaasaelajad.
Parimat päeva Taavi
Kuna paljud minu tegevused ja mõtted on hakanud vilja kandma siis ükshetk tuli mõte, et võib-olla peaks kirjutama kuhu ma omadega välja jõudnud olen. Selle blogi mõte oli leida enda ümber inimesi kes huvitavad maailmast kus ma igapäev elame ja ärkame. Justnimelt ÄRKAME!
Läbi erinevate proovimiste ja katsetamiste olen jõudnud mina tagasi toidu tegemise juurde, aga ei saanud seda ennem teha kui mõtted on puhtad ja täna võin ma suurima hea meelega kinnitada, et teen õiget asja. Ma olen otsustanud elada teadlikult, see tähendab igas mõttes teadlikult ja õnnelikult(tervis, toit, elustiil, teadmised mida olen omandanud jne) Kogu elu on protsess ja õppetund, see elu on nii üürike, nii,et elada tuleb kohe siin ja praegu. Kui teed asja mis meeldib, teed seda kire ja armastusega ja kui sinu elu ei sõltu välistest teguritest, siis varem või hiljem jõuad sa tulemusteni ja sind märgatakse. Kõik meie ümber on energia, kuid väga suur oskus on seda energiat õigesti kasutada ja vahetada seda õigete inimestega. Loo enda ümber keskkond kus sul on stabiilselt koguaeg hea olla. Kus sa ärkad hommikul hea tujuga, sõltumata sellest, mis ilm väljas on. See mida sa kiirgad, seda saad ka vastu. See on minu isiklik elukogemus. Tegelikult me ei tulegi siin elus midagi muud tegema kui kogema, omandama uusi teadmisi ja ennast teostama. Igaüks valib muidugi tee ise ja teelt kõrvale kalduda on imelihtne, kui puuduvad teadmised kuidas asjad tegelikult toimivad. Olen alati soovinud inimestele head. Tänaseks olen aru saanud ka sellest, et (hea,halb, ilus ja kole on puhas hinnang), samas on tulnud ette olukordi, mis on lõppenud ebameeldivalt, kuid jällegi õpetlikult. Mida ma tahan öelda - ole lihtsalt valmis õppima igapäev midagi uut, ole valmis muutusteks, sest maailm muutub koguaeg ja käige looduses. Eestimaal on palju ilusaid kohti, kus saab ennast laadida ja lihtsalt olla ilma midagi tegemata. Nautige igat hetke. Mind on õpetatud nii, et ükskõik mis olukord sul elus ka ette ei tule, mõtle alati, kuidas sa just sel hetkel saad ennast kõige paremini tunda ja mida enda heaks ära teha. "Life is journey not a destination"- see lause käib minu kohta kui rusikas silmaauku.
Nüüd aga lugu sellest kuidas jõudis minuni informatsioon tänavatoidu konkurssist, millest ma osa võtan.
Kõik sai alguse umbes paar nädalat tagasi ühest telefonikõnest, kui hea sõber helistas ja rääkis, et tulemas on üks põnev konkurss. Ma ei teadnud sellest midagi ja see oli suurepärane uudis minu jaoks.
Kuna olen suur Eestimaise toidu austaja, oli see võimalus konkursist osa võtta justkui minu jaoks loodud. Sellest kõnest ajendatuna sain ma suure annuse positiivset energiat ja indu nii, et hakkasin kohe asjaga pihta. Läksin kööki, tegin külmkapi ukse lahti ja vaatasin, mis mul seal olemas on. Kuna oli varane hommik ja polnud veel hommikust söönud, tegin täiesti tavalise omleti endale. Pealt näha lihtsast omletist valmis mõnusalt mahlane kõhutäis hoopiski munarulli näol. Leidsin kapist veel jääsalatit ja ühtteist mida sinna jääsalati sisse panna ja keerasin sellegi omakorda rulli. Tulemus sai lihtsalt fantastiline. Kui rull valmis oli tehtud, lõikasin ta pooleks ja vaatasin kuidas tulemus jääb. Olin meeldivalt üllatunud. Rull valmis mängleva kergusega ja mõttelõng hakkas hargnema. Järgmiseks võtsin ette taldriku kaunistamise. Haarasin külmkapist balsamico äädikakreemi ja kritseldasin sinna ühe kujutise, mis alguses ei näinud välja päris selline nagu ma olin vaimusilmas ettekujutanud.Võtsin kätte hambatiku tõmbasin spontaanselt läbi balsamiko kreemi mõned triibud ja endalegi üllatuseks olin teinud taldrikule draakoni. Minujaoks oli see väga ere sündmus, kuna olen ise draakoni aastal sündinud ja juhuseid minu silmis ei ole olemas. Otsustasin seda ilusat tulemust jagada sõpradega ja sain meeldivalt palju positiivset tagasisidet. Tegin toidust pildi ja jagasin seda enda blogi keskkonnas, kuna olin isegi üllatunud enda poolt valmistatu üle sain veel rohkem inspiratsiooni ja energiat edasi toimetada. Sõber Toomasega käisime siis veel eile õhtul ühes ilusas looduskaunis kohas pilte klõpsimas ja tulemus on siin. Hea, kui on sõpru, kes enda vabast ajast ja tahtest on nõus kaasa lööma. Nüüdseks siis on juba konkurss lukus ja jään ootama tagasisidet mis selgub 15.juuni Tallinna tänavatoidu festivalil. Minu jaoks ei ole tähtis võit, vaid pigem osavõtt, sest üle mitme aasta olen ma jällegi tagasi toidutegemise juures. Ma arvan, et sellel suvel saab veel palju head ära teha. Minu üks eesmärkidest on inimesi aidata, tuleb välja, et minu võimalus seda teha on läbi toidu ja teadmiste, mille olen omandanud. Siin siis minupoolt esitatud tänavatoit muna salatirull räimedega:)
Kaunist päeva teile kallid blogi külastajad ja kaasaelajad.
Parimat päeva Taavi
